märts, 2010

Kõrgem Sõjakool avab aastase ohvitserikursuse

Lisas Helen kell 23:15, 31. märts 2010

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada,” ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseri tunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.

Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.

Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Kursuse käivitumisega algab esmakordselt Eestis mereväeohvitseride õpe. Praeguseni on mereväeohvitserid õppinud näiteks Soome , Rootsi ja Saksa akadeemiates.

Poolteist aastat kestvale mereväe nooremohvitseride täiendusõppekursusele saavad kandideerida ajateenistuse läbinud ja Eesti Mereakadeemias kõrghariduse (tüürimehe, laeva jõuseadmete, hüdrograafia, sadamamajanduse või meretranspordi juhtimise eriala) omandanud või Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala lõpetanud. Samuti saavad kandideerida laevamehaaniku ja laevajuhi 3. ja 4. kutsestandardile vastavad kõrgharidusega inimesed. Kursusele võetakse vastu kuni 10 inimest.

Maaväeohvitseri kursuse pikkuseks on üks aasta ning selle jooksul läbitakse sõjaväelise juhtimise ning tehnikamoodul. Vastu võetakse kuni 22 kandidaati. Järgmise kolme aasta jooksul peale kursuse lõpetamist läbivad nooremohvitserid viiekuulise relvaliigi õppe, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Maaväe nooremohvitseride esimene teenistuskoht on rühmaülem väeosas.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asuvad Tartus. Nii õppehoone kui õppurite ühiselamu asuvad kesklinnas, Riia 12. Kursusele vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning kõigile õppuritele on tagatud õpingute ajal tasuta elamine ning kaitseväe tegevteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid.

Allikas: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Rahvusvaheline arenguprogramm noortele

Lisas Helen kell 22:25, 28. märts 2010

Noor sotsiaalne ettevõtja – aastane rahvusvaheline arenguprogramm just Sulle!

2001.aastal Rahvusvahelise Noortefondi International Youth Foundation eestvedamisel käivitatud Youth Action Net toetab ja arendab noori sotsiaalseid ettevõtjaid, kes soovivad ellu viia mõnd olulist muutust oma kogukonnas. Igal aastal on noortel sotsiaalsetel ettevõtjatel üle maailma võimalik kandideerida 20 silmapaistva noore sekka, kes saavad osa terve aasta kestvast arenguprogrammist.

Arengurpogramm:

• 7-päevane juhtimiskoolitus kahekümnele silmapaistvale noorele tulevikutegijale ja sotsiaalsele ettevõtjale;
• tähelepanu pööratakse Sinu personaalsele arengule ning juhtimisoskuste arendamisele, et toetada Sinu kujunemist innovaatilise ning maailma muutva organisatsiooni juhiks;
• pakub erinevad õppimisvõimalusi terve aasta jooksul, mis lähtuvad just Sinu personaalsetest vajadustest.

Kandideeri kindlasti, kui

• oled noor vanuses 18-29 aastat;
• oled algatanud mõne hetkel töös oleva projekti või juhid organisatsioonis mõnd olulist projekti;
• Sul on hea inglise keele oskus (ka avaldused tuleb esitada inglise keeles);
• garanteerid, et osaled kogu juhtimiskoolituses 1-8.oktoobrini 2010.aastal Washingtonis.

Olulisemad tähtajad:
Programmi kandideerimise tähtaeg on 9.aprill 2010.a.
Kandideerimise tulemustest teavitatakse 15.mai 2010.a.
Arenguprogramm toimub 1.-8.oktoobrini 2010.a. Washingtonis.

Allikas: SINA

Üle 3 000 inimese on riigi abil sel aastal juba tööd leidnud

Lisas Helen kell 21:31, 28. märts 2010

26. märtsil Jurmalas toimunud Balti riikide sotsiaalministrite kohtumisel arutati töötuse vähendamise võimalusi. Läti ja Leedu ministrid avaldasid samuti tunnustust Eesti tegevusele euro kasutuselevõtu nimel 1. jaanuarist 2011.

Eesti tegevusi tööturu olukorra leevendamiseks tutvustanud sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on tänaseks tänu palgatoetusele, tööpraktikale ja ettevõtluse alustamise toetusele saanud reaalselt tööd juba üle 3 000 inimese. „Samuti on võrreldes aasta algusega märgatavalt tõusnud tööpakkumiste arv. See kõik on tähendanud, et registreeritud töötus on püsinud juba viimased neli nädalat 14,6% tasemel,“ ütles minister. „Väga suurt heameelt teeb asjaolu, et esimest korda peale kriisi algust näitas käesolev nädal lausa kaheksas maakonnas registreeritud töötuse vähenemist. Tahaks loota, et oleme praegu murdepunktis, aga eks järgmised nädalad ja kuud näitavad, kas viimaste nädalate positiivne trend jätkub või mitte“ lisas Pevkur.

Lõunanaabrite ettekannetest nähtus, et registreeritud töötuse protsent on Balti riikidest kõige kõrgem Lätis, 17,4%. Läti paneb suurt rõhku töötute koolitusele ning sarnaselt Eestiga on kasutusele võetud isikustatud koolituskaart, et tõsta inimeste oskusi ja seeläbi kasvatada võimalusi tööturul. Tööturul pakutakse nõrgemas positsioonis olijatele palgatoetust. Leedus, kus registreeritud töötus on 14,2%, keskendutakse tööoskuste saamisele töökohal läbi palgatoetuse noortele ning avalike tööde mahu suurendamise. Samuti toetatakse ettevõtluse alustajaid.

Läti ja Leedu ministrid väljendasid kohtumisel tunnustust, et Eesti eelarvedefitsiit 1,7% ning madal, 7,2%-ne valitsussektori välisvõlg on Euroopa üks madalamaid ning võimaldab eeldatavasti Euro kasutuselevõttu juba 1. jaanuarist 2011.

Balti riikide sotsiaalministrid kohtusid Jurmalas reedel, 26. märtsil.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Armastus ja ettevõtlus koos

Lisas Helen kell 21:25, 28. märts 2010

Kunstnikepaar Margareth Sandström ja Peter de Wit asutasid koos väikese kullassepatöökoja/poe Stockholmi äärelinnas kohe peale oma kunstiõpingute lõppu 1970ndail aastail. Nii nagu eraelu ja töö käivad nende puhul käsikäes, on nad alati pidanud tähtsaks oma loomingut ka ise otse inimesteni viia.

Julgus olla ise

Kohe, kui Margareth ja Peter olid õpingud lõpetanud, avasid nad kaupluse ja töökoja, kuid ei mõelnud seda veel elatusallikana. Kunstnikepaari eesmärgiks oli teha ehteid ja luua omanäoline vormikeel. 1970ndatel edukaks osutunud kollekstioonid  tagasid kunstnikele stabiilse sissetuleku, isegi kui sel ajal oli neid keeruline müüa.

Siiski jäid Margareth ja Peter kindlaks oma isikupärasele käekirjale, see tähendab aga, et  nad juhendasid oma ostjaid ja jagasid kaupluses infot iga ostu puhul. Kliendid julgesid osta ka seda, mida nad algselt ei plaaninud. Kuigi see ei olnud teadlikult valitud strateegia,  tasus see  end ära.

Loomine ja äri käsikäes

„Kogu meie tegemisi hoiab käimas soov luua. Loomingut saab näha nii meie kaupluses kui ka rahvusvahelistel näitustel. Kauplus on meile väga kallis, ta tagab meile majandusliku turvalisuse. Me osaleme nii tootmises kui ka müügiprotsessis, oleme kaupluse managerid.

Tegevus on kahedimensiooniline -  ühest küljest vaba loometegevus ja teisest kauplus, kus peame kombineerima oma loomingu klientide soovidega – et ehted oleksid kantavad, et hind oleks sobiv ja ehted funktsionaalsed. Mõlemad aspektid on olulised ja rikastavad teineteist. Ilma kunstilise sügavuseta poleks kaupluse käimashoidmine olnud  meile huvitav.  Kaupluses saab meie toodetega tutvuda ka kataloogi kaudu, kus on esitletud  ka üksikeksemplarid,  ka need, mis pole müügis,” tutvustab Margareth oma tegutsemispõhimõtteid.

Personaalne kontakt

„Täna on kauplus selline koht, kus saame otsekontakte inimestega, kes on meie tööst huvitatud – saame koos mõjutada meie tulevast toodangut,” räägib Margareth. Et kauplus ja töökoda asuvad ühes ja samas hoones, saavad meie töötajad rääkida, kuidas tööd on tehtud, millised mõtted seal taga on  – see toob kaasa teatava autunde, mis kunstnikule on väga tähtis.
„Arvan, et meie saame pakkuda tavalisele tarbimisele suuremat sügavust ja alternatiive tavalisele,” üteb Margareth Sandström.

Tänane päev

Margareth Sandströmi ja Peter de Witi kullassepatöökojas töötab lisaks neile endile veel  3 kullasseppa ja kahes nende ehtekaupluses 4 toredat ja asjatundlikku müüjat. Tarbeehteid lasevad nad oma kavandite järgi valmistada Hong Kongis, kus tootmine on odavam.

Praegu on nende tööd esindatud paljudes muuseumides ja erakogudes maailmas. Ettevõtjatena on kunstnikud olnud väga edukad.

Soovitused:

• Äri ja kunstimaailma kokkusulatamine võtab aega

Meil võttis äri ja kunstimaalima kokkusulatamine umbes 20 aastat. Praegu tunneme, et oleme endas rahu saavutanud ja need asjad tõepoolest toimivad koos. Meil on töötajad ja see on suur vastutus.

• Oma kauplus annab võimaluse ise mõjutada oma ärilist arengut

„Pean möönma, et minu  jaoks on ääretult raske luua ehteid, mis oleksid samaaegselt funktsionaalsed ja väljendaksid minu isikupära ja oleksid suurepärased näited heast käsitööoskusest,” ütles Margareth. Samas annab kauplus meile  võimaluse olla iseenda kunstiline juht ja mõjutada oma ärilist arengut.  Tegemist on kahtlemata kommertsliku mõtlemisega, millele tuleb juurde lisada kunstniku vormikeel, mõtted ja tema kullasepa oskused ja uhkus oma ameti üle Loomeprotsessis loob selline mõtlemine silla, toob kaasa võimaluse kohtuda huvitavate inimestega, kellest võib saada meie potentsiaalne klient. Loome alternatiive massitarbimisele, vastutame oma ärikeskkonna eest ja osaleme selles.

• Kauplus annab loometööks aega

Mingil hetkel tundsime, et meil pole enam aega töökojas tööd teha, suhtleme kogu aeg klientidega. Siis tundus loomulik üks töötaja appi võtta. Siis saime aru, et meil  on rohkem aega luua ja see omakorda toob kaasa müügi suurenemise.  Oluline on, et kaupluse inimesed saavad meie keelest aru, oskavad selgitada meie mõtteid.  Koos on toredam töötada ka.

• Odavama tootmise kasutamisel on kaks külge

Oleme tellinud Aasiast oma kavandite järgi tarbeehteid – seal on hinnad väga soodsad. Teisest küljest aga harjuvad kliendid odavamate hindadega ja eeldavad, et kogu meie looming peaks samas hinnaklassis olema. Rootsi käibemaksusüsteemi muutmine aitaks oluliselt olukorra parendamisele juurde. Aasiast ostetud toodetelt saame 25% riigilt tagasi., samas maksame  Rootsis käibemaksu ja tööandja maksu. Seadused kehtivad kõigile ettevõtjatele ühtemoodi.

• Kunstnikud on trendiloojad

„Ei saa luua mõttega, et see peab kiiresti ära ostetama, sest siis ma pole enam kunstnik,” on Margareth veendunud. Samas annab kaupluse ja töökoja koostöö võimlause harida tarbijaid ja kujundada nende maitset.

Allikas: Loov Eesti Edulood Põhjamaadest

Majanduslangus loob kasvulava väikeettevõtlusele

Lisas Helen kell 23:04, 18. märts 2010

Raskused majanduses on suuremal või vähemal määral mõjutanud meid kõiki. Ettevõtluse ja tööjõumaastikul on toimunud juba märkimisväärseid muudatusi, kuid need on alles alguseks.

Olgugi, et üldine olukord näib hetkel nukker, avavad majandusraskused pikemas perspektiivis ettevõtlikumatele üpris häid võimalusi. Kuna koondamised on olnud laialdased ning suur hulk inimesi on ilma jäänud igapäevasest teenimisvõimalusest, hakkavad nutikamad neist otsima võimalusi ise hakkama saamiseks. Seega loob majanduslangus hea kasvulava just väikeettevõtlusele. Paljud endised palgatöölised otsustavad pigem oma ettevõtte loomise kasuks, kui taaskord palgatöötajana õhukesel jääl kõndimist. Eelistatakse pigem riski võtmist, mis sõltub iseendast, mitte enam teistest osapooltest.

Saabumas on aeg, mille puhul võib teatavaid paralleele tõmmata ka 90-ndate alguse Eestiga, mil oli võimalik asjadega nö nullist alustada ja end üles töötada. See on sobiv hetk alustada oma ettevõtet ning hea aeg löögile pääsemiseks just nooremale generatsioonile, kel vähegi riskijulgust ja ressursse. Majandusraskuste möödumisel on seesugustel firmadel tunduvalt suuremad šansid ellu jääda, kui tõusva majanduse tihedas konkurentsis loodutel. Lisaks on oma ettevõtte loomiseks just nüüd hea hetk, kuna magusaid pakkumisi leiab pea igalt nurgalt (näide: Tallinnas oli 2008. aasta lõpu seisuga müügil ligi 50 restorani. Seega on kasvõi oma pubi või söögikoha omamisest unistajatel nüüd helge võimalus).

Niisiis võime teatud aja möödumisel näha turul tõenäoliselt rohkem väikeettevõtteid. Ning eelnevast tendentsist tingituna ka suure tõenäosusega väikeettevõtete usaldusväärsuse tõusu.

Autor: Siiri Peelbaum