aprill, 2010

Eesti noortele avanes võimalus leida suvetööd Põhjalas

Lisas Helen kell 09:13, 26. aprill 2010

Eesti noored vanuses 18-28 aastat saavad sellest aastast otsida suvist teenistust Põhjamaade ühise noorte tööportaali Nordjobb kaudu.  Lisaks abile töökoha leidmisel, aitab Nordjobb elukohaotsinguil ja pakub programmis osalevatele noortele vabaaja veetmise võimalusi, et tutvustada sihtkohariigi kultuuri ja keelt.

Praegu on Nordjobbi andmebaasis umbes 750 tööpakkumist Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, aga ka autonoomsetes piirkondades Ahvenamaal, Fääri saartel ja Gröönimaal. Eduka kandideerimise eelduseks on rootsi, taani või norra keele oskus suhtlustasandil. Valiku langetab tööandja, seega on määravaks lisaks keeleoskusele varasemad kogemused ja motivatsioon Põhjalas töötada. Loe lähemalt www.nordjobb.net, www.norden.ee

Nordjobbi kaudu avaneb Põhjalale võimalus teha end globaliseeruvas maailmas nähtavaks tulevastele ekspertidele ja saadikutele. Lisaks Eesti noortele saavad sellest aastast Nordjobbi kaudu tööd otsida ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide noored ühtsetel tingimustel.

Allikas: EURES Eesti

Sotsiaalministeerium peab läbirääkimisi Complus Consultinguga 700 töökoha loomiseks

Lisas Helen kell 23:09, 25. aprill 2010

21. aprillil toimus kohtumine sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja Complus Consultingu juhataja Laurent Descharreaux vahel, kus arutati 700 uue töökoha loomist. Tallinnasse luuakse rahvusvaheline andmetöötlus- ja klienditeeninduskeskus (International Datacenter Services & Managed Services), mis hõlmab endas 160 ametikohta, millest igaüks täidetakse kuue vahetusega.

Complus Consultingu juhataja Laurent Descharreaux sõnul otsustati võtta kasutusele meetmeid töötute inimeste aitamiseks. “Vastavalt meie ettevõtte poliitikale soovime tegutseda ühiskondliku vastutustundega. Loome 700 uut töökohta, mis on suunaga töötutele, kellele pakutakse võimalust liituda meie ettevõttega alguses praktikantidena ning siis täiskohaga töötajatena,” lisas Descharreaux.

Praktikaajal saavad praktikandid intensiivset õpet näiteks inglise keele (töökohast sõltuvalt 40 kuni 160 tundi) ja arvutioskuste (töökohast sõltuvalt 20 kuni 320 tundi) valdkonnas.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul arutati tänasel kohtumisel ettevõtete plaane, võimalusi ja initsiatiive. „Töötukassa on valmis kandidaatide leidmise protsessis abistama ning ühtlasi varustama vajaliku informatsiooniga,“ ütles minister.

Loodav rahvusvaheline andmetöötlus- ja klienditeeninduskeskus opereerib 24/7 ning pakub rahvusvahelistele klientidele ööpäevaringseid teenuseid ja tuge. Loodav keskus hõlmab endas 160 ametikohta, millest igaüks täidetakse 6 vahetusega.

Allikas: Sotsiaalministeerium

21. aprillil teabepäev Soomes töötamisest

Lisas Helen kell 17:32, 20. aprill 2010

Eesti Töötukassa/EURES korraldab 21. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) teabepäeva kõigile, kes tunnevad huvi välismaal töötamise vastu.

Räägime töötamisest Euroopas, keskendudes seekord eeskätt Soomele. Anname ülevaate, kuidas leida tööd, missugust tööjõudu vajatakse, millised on kandideerimisnõuded, registreerimine, tööseadusandlus, maksud, sotsiaalkindlustus jne. Kõigest sellest räägivad Eesti ja Soome EURES nõustajad. Kohale tuleb ka Soome Ehitusliidu esindaja Kalev Liibert, kes räägib Soome ehitusala kollektiivlepingutest, töö – ja palgatingimustest, palgatulult makstavatest maksudest, töölepingu sõlmimisest / lõpetamisest jne. 

Teabepäeval osalemine on tasuta.

 Päevakava

10:00 – 10:30 – EURES võrgustik Eestis – teenuste tutvustus.
Kaire Cocker, Eesti Töötukassa EURES nõustaja

10:30 – 11:15 – Elamis ja töötamistingimused Soomes.
Tuula Mattikainen, Soome EURES nõustaja Turun työ- ja elinkeinotoimisto

11:15 – 12:00 – Tööotsijana Soomes (registreerimine, toimingud tööle minekul, maksustamine jne)
Tuula Mattikainen, Soome EURES nõustaja

12:00-13:00 – Töötamine Soomes ehitusalal, töö- ja palgatingimused.
Kalev Liibert Soome Ehitusliidu (Rakennusliitto) esindus Eestis

13:00-13:30 – Küsimused ja vastused

Võimalusel palume oma osalemisest teatada
telefonil 626 32 54 või e-posti teel kaire.cocker[at]tootukassa.ee

 Allikas: Eesti Töötukassa

Ettevõtlikud õpilased tulevad Vabaduse väljakule omatoodangut esitlema

Lisas Helen kell 17:20, 20. aprill 2010

Tallinna linnavalitsus kavatseb anda nõusoleku Vabaduse väljakul Õpilasfirmade päeva korraldamiseks.

Plaani kohaselt korraldab Sihtasutus Junior Achievement Eesti Vabaduse väljakul 29. mail Õpilasfirmade päeva, mille eesmärgiks on tutvustada õpilasfirmasid kui ettevõtlusõppe programmi, populariseerida ettevõtlusharidust üldhariduskoolides ning Õpilasfirma programmis osalejatele müügipraktikat ja kogemusi pakkuda. Õpilasfirmad saavad ürituse käigus ennast ja oma tooteid tutvustada ning müüa.

Allikas: tallinn.ee

Sihtasutus Junior Achievement Eesti kodulehe leiad siit

Kuidas valida kõrgkooli?

Lisas Helen kell 20:24, 7. aprill 2010

1. Kõrgkooli valikuga tuleks kõige hiljem alustada 12. klassi alguses, sest siis tuleb sul ka valida riigieksamid, mida kevadel sooritad. Riigieksamite ja kõrgkooli valikud on oma vahel väga tihedalt seotud, sest kõrgkoolides käib vastuvõtt eksamite järgi, mis tähendab seda, et eksamid peavad olema sooritatud headele tulemustele.

2. Kindlasti ei tohi endale kooli valida sõbra järgi, sest sõbral on erinevad oskused võrreldes sinuga, mis tähendab seda, et sa võid hakata õppima enda jaoks täiesti mõttetut eriala.

3. Hea oleks välja valida kolm meelepärast eriala, mis pakuvad enam huvi, sest kõrgkooli pürgijaid on palju ning kui sa soovid õppida ainult tasuta kohal, siis võib juhtuda, et sellel eriala, mida kõige rohkem oleks tahtnud õppida, on väga suur konkurents ning seetõttu võid kohast ilma jääda. Kui oled mitu eriala valinud, siis pärast on valikuvõimalus suurem.

4. Kõrgkooli valimisel tuleks arvestada ka sellega, et kas tahad rohkem praktilist laadi haridust või tahad rohkem akadeemilist, kus õppimine toimub põhiliselt loengutes ning praktilisele osale suurt rõhku ei panda. Esimest nimetatakse rakenduskõrgkooliks, teist varianti ülikooliks. Kui tahad kiiresti tööle saada, siis tuleks valida rakenduskõrgharidus, sest nendes koolides, kus seda pakutakse, on väga suur osa praktikal. Aga kui soovid saada oma ala spetsialistiks, siis on parem valida kool, mis pakub akadeemilist kõrgharidust. Sellises koolis õpid sa bakalaureuseõppes rohkem teooriat ning magistriõppes hakkab praktiline osakaal suurenema. Samuti on esimeses koolis ehk rakenduskõrgkoolis palju praktikaid. Võib tekkida ka olukord, kus juba enne kooli lõpetamist on sul kindel töökoht olemas.

5. Kõrgkooli valikul tuleks arvestada kindlasti, et valitud eriala oleks meelepärane, sest sa töötad terve elu sellel alal edasi. Näiteks kui sul hakkab vere nägemisest paha, siis ei ole arsti amet sulle sobiv, samuti on arstiks õppimisel vaja head keemiaoskust. Hea oleks, kui valitud eriala oleks seotud su hobiga. Näiteks meeldib sulle pildistada maastiku, siis valid oma erialaks maastikuarhitektuur, sest alati on mõnusam töötada, kui töö ja hobi käivad koos. Erialavalikul on suur roll ka oma oskuste arvestamisel. Inseneriks ei ole mõtet trügida, kui sa pole hea reaalainetes. Seetõttu tulekski vaadata, kas oled pigem reaali või humanitaari inimene. Humanitaari inimesele on sobilik õppida keeli, kirjandust, ajalugu ning muid humanitaaraineid, reaalainete inimene peaks valima pigem insenerihariduse, õppida matemaatikat ja füüsikat sisaldavat eriala.

6. Eriala valikul on oluline uurida ka tööturul asetsevat olukorda. Igaüks tahaks ju pärast ameti omandamist leida ka töökoht, kus raha teenida. Hetkel on üheks väga populaarseks erialaks riigiteadused. Kui reaalselt mõelda, siis on näha, et nii palju riigiteadureid ei suuda meie väike Eesti vastu võtta. Suurem osa neist peab paratamatult leiba teenima mingil muul alal. Samas on hetkel hinnas insenerid ning reaalkallakuga erialad. On küll tore mõelda, et lähen õpin seda, mis kõige rohkem meeldib, kuid oluline aspekt eriala valikul peaks siiski olema tööturu seisukorra tundmine.

7. Uurida tasub ka kõrgkoolide kodulehti, kus saad infot, mis erialasid antud kool pakub. Sealt saad ka teavet, mis riigieksameid sul vaja läheb. Infot kõrgkoolide kohta saad ka haridus infomessidelt, nagu Teeviit. Lisaks oleks hea, kui käiksid sind huvitavate ülikoolide lahtiste uste päevadel, sest siis saad sa tutvuda oma tulevase kooliga ning seal saad parimat infot kooli kohta. Lahtiste uste päevadel toimuvad igasugused huvitavad infoloengud. Koolieluga tutvumiseks tasub ühendust võtta ka sind huvitaval erialal õppiva tudengiga. Tema käest tasub uurida, mida huvipakkuv eriala endast üldse kujutab. Samuti võid küsida koormuse, kooli ja majutuse kohta, kui elad ise väljaspool linna, kus kool asub.

8. Kui kevadel saad eksamid sooritatud, siis oleks aeg juba tõsisemalt mõtlema hakata, mis nüüd edasi saab. Tänapäeval on heaks abimeheks SAIS, mille kaudu saad teha avalduse sisseastumiseks. Tänu sellele süsteemile pole sul endal vaja kuhugi pabereid minna viima. See on hea ka selleks, et saad teha avaldused erinevatesse koolidesse ilma, et ise kohale peaks minema. See tähendab ka seda, et saad teha korraga mitmele erinevale eriala avalduse. Kui oled kandideerinud mitmesse erinevasse kooli ning mitmele erinevale alale, on sul otustamishetkel rohkem vabadust valida. Siis pead leidma omale kõige rohkem meeldiva eriala ning kaaluma erinevate erialade plusse ja miinuseid.

9. Kui oled saanud SAISist teada kuhu ülikooli sul võimalik saada oleks, siis tuleb teha oma valik selle järgi, et mis oleks see, millega sa väga tegeleda tahaksid.

Autor: Rain Ungert