Kuidas koostada CV-d?

Kuidas koostada CV-d?

Sellest, kuidas CV-d koostada, leidub Internetis palju kõikvõimalikku materjali. Tasub vaid veidi vaeva näha ja otsida. Kuidas selles infos orienteeruda ning ikkagi koostada selline CV, mida ka tööandja märkaks? Seepärast lähtume meie veidi praktilisemast küljest ning räägime sellest, millised on suurimad komistuskohad kandideerimisdokumentide koostamisel ehk millele tasub rohkem tähelepanu pöörata.
CV koostamine on tegelikult valmistumine töövestluseks ning mingis mõttes ka elu üle järele mõtlemise koht. CV on lähtedokument tööotsimise protsessis, mis tuleb koostada mõttega ja korrektselt, sest see on tööandjale tavaliselt esimene infoallikas potensiaalsest tulevasest töötajast. Mõnikord ei oska inimesed ette mõelda ehk nad ei taipa, miks seda dokumenti vaja on. Sageli kohtab sellist arusaamist madalama kvalifikatsiooniga ametikohtadele kandideerijate hulgas. Kõik teavad, et pass on isiku identifitseerimiseks ja ka teistesse riikidesse pääsemiseks. Ometi ei mõtle kõik, et CV on pass tööle pääsemiseks.
Olnevalt sellest, kuhu kandideeritakse ning millised vorminõuded CV-le on ettevõttel, on CV koostamiseks mitmeid erinevaid võimalusi- näiteks akadeemiline CV, Europass CV. CV võib ka ise koostada järgides klassikalisi vorminõudeid, kuid kõige lihtsam viis on endale CV koostada levinud tööportaalides (näiteks CV Keskus, CV Online), kus on vastavad juhised olemas. Koostatud CV-d saab endale arvutisse laadida ja vajadusel saab seda alati saata ja muuta.
Personalivaliku protsessi eesmärk on kandidaatide kohta võimalikult palju infot koguda. Seda vastavalt ette antud kriteeriumidele analüüsides selekteeritakse välja kõige sobivamad isikud.
Kandideerimisdokumente on hea enne teele saatmist anda lugeda ka kõrvalistele isikutele, kes oskavad anda tagasisidet, mis mulje jääb. Võimalusel oleks need hea lasta üle vaadata ka keelespetsialistil või koostada need koos karjäärinõustajaga.

CURRICULUM VITAE

Nimi: jälgi, et sinu nimi ei oleks väikeste algustähtedega. Samuti ei jäta head muljet ka suurtähtede kasutamine ehk nn karjuva stiili kasutamine. CV koostamisel tasub meeles pidada, et emotikonide kasutamine võib kandideerimisdokumendis mõjuda liiga emotsionaalsena. See kehtib mitte ainult nime kirjutamise, vaid kogu CV vormistusel.

Sugu: Nimede järgi nagu Günai või Hebo võib värbajal olla raske sinu sugu määrata.

Perekonnaseis: See info ei ole siin selleks, et sind diskrimineerida, vaid selleks, et sinu kohta rohkem infot saada, nagu soo märkimise puhul CV-sse. Abielus või vallaline, lastega või lasteta- see annab tulevasele tööandjale rohkem võimalust sinu elustiiliga arvestada. Näiteks, kui sul on lapsed, saab tööandja arvestada sellega näiteks firma jõulupeo korraldamisel või lisapuhkuste andmisel.

Elukoha aadress: Värbajale ei ole haruldased juhused, kus kandidaat elab ise Pärnus ning kandideerib, kuulutust korralikult lugemata, Tallinasse tööle, omamata pealinnas elamisvõimalust. Kuid mitte ainult selleks ei ole aadressi vaja. See aitab sul ka dokumendis usaldusväärsemana mõjuda.

Telefon: Jälgi, et number oleks õige!
Peale kandideerimist tuleb telefonikõne võimalikult tööandjalt tavaliselt ootamatult. Kui sa ei ole parasjagu valmis eelintervjuud andma, siis palu endale tagasi helistada. Siis jõuad ennast paremini ette valmistada. Head muljet ei jäta see, kui sa ise ei teagi, kust sulle helistatakse. Isegi, kui oled kandideerinud nii mitmesse kohta, et ei mäeta enam, kust helistada võidakse, on endale tagasi helistada laskmine eriti hea mõte selles selgusele jõudmiseks, sest vastasel juhul võib tööandjal/värbajal jääda mulje, et sa pole piisavalt motiveeritud.

E-post: Heas CV-s ei ole maili-aadressiks Liisukiisuke või midagi veelgi “julgemat”. See näitab sinu kasimatust, sest korrektne e-mail on sama elementaarne, kui puhtad küünealused! E-maili aadressis võiks soovituslikult sisalduda sinu nimi.

Näiteid halbadest e-maili aadressidest:

sweetiegirl123@hot.ee
tegijamees@mail.ee
bmw750@hotmail.com
devil666@gmail.com
NB! Meiliaadressid on välja mõeldud ning vabandame, kui need reaalselt kellelegi kuuluvad.

Veebisait: Näiteks kujundajad, fotograafid jt saavad oma töid ja saavutusi presenteerida oma veebisaidi lingi lisamisega CV-sse. Igasugused tutvumisportaalide profiilid siia ei sobi. Ära unusta, et CV-s jaga endast seda infot, mis on seotud kandideerimisega.

Foto: Kui oled otsustanud CV-le lisada foto, siis kindlasti ei sobi pilt, kus istud hobuse seljas, kokteil käes või oled boyfriendi/girlfriendi kaisus või sõpradega peol. See on tüüpiline komistuskoht tööle kandideerijale ja naerukoht tööandjale. Hea valik on korralik dokumendipilt. Mõnikord võib ka originaalsust lubada. Näiteks kelneriks kandideerides võib lisada pildi, kus viibid töökeskkonnas.

Kontaktandmetesse võib tänapäeva infoühiskonnas lisada ka näiteks oma Skype´i aadressi virtuaalse eelintervjuu läbiviimiseks.

Tasub teada, et praegu kehtiva isikuandmete kaitse seaduse järgi on olemas rida isikuandmeid, mida nimetatakse delikaatseteks. Mõningatel juhtudel võib tööandja mõningate andmete vastu huvi tunda, kuid see huvi peab olema õigustatud! Need asjad tasub siis järgi uurida ja endale oma õigused selgeks teha.

Haridus: Nimetage õppeasutus, haridustase/akadeemiline kraad, omandatud eriala ja lõpetamise aasta. Kui teil on ette näidata ka saavutusi, siis märkige ka need ära. Näiteks olid grupivanem, osalesid aktiivselt õpilasomavalitsuse töös, sinu lõputöö pälvis erilist tunnustust jms. Kasulik on ära märkida iga asjasse puutuv lisaeriala, projekt või mõni koolitöö, mis annab sinu teadmiste ja võimete kohta paremat aimu.
Kui sul varasem töökogemus puudub, siis ongi see koht sinu CV-s esile tõstmiseks. Lisaks ülalnimetatule too välja ka näiteks oma lemmikõppeained ja kirjelda, miks need sulle meeldisid. Palu õpetajalt/õppejõult soovituskirju.

Töökogemus: Töökäigu kirjeldust tuleb alustada viimasest või olemasolevast töökohast ning liikuda ajas tagasi esimeseni. Kui töökohti on väga palju aastatega kogunenud, siis võiks ära märkida näiteks viimased viis ametit või selle, millega olete tegelenud viimasel kümnel aastal.

Töökäigu kirjeldamisel tuleb välja tuua ettevõtte nimetus, amet ning seal töötatud aeg. Soovitav oleks nelja kuni viie lausega kirjeldada iga ameti puhul selle sisu ning põhilisi tööalaseid kohustusi ja vastutusvaldkondi, kuna lihtsalt ettevõtete loetelu ei ava kogemuse tegelikku sisu. Kõik ametikohad ei vasta kutsestandarditele ning kõikide ametite kohta pole neid välja töötatudki. Sama ametinimetuse taga võivad olla seega väga erinevad tööülesanded.
Tänapäeval kohtab üsna mitmekesiseid CV-sid. See tähendab, et töökogemus on omandatud suhteliselt lühikese ajaga paljudes erinevates ettevõtetes. Levinud on see just nooremate hulgas tööturul. See aeg on möödas, kui valdavalt mindi tööle ühte ettevõttesse, kus karjääri tehti kuni pensionini.. Tööandjal võib tekkida soov järgi uurida, miks sa töökohti tihti vahetanud oled. Alati ei näita see kandidaadi ebalojaalsust ettevõttele. Võib-olla näitab see just sinu kohanemisvõimelisust dünaamilises keskkonnas. Võib-olla oled töötanud näiteks projektipõhiselt või hooajaliselt ning saad seda tööandjale kenasti põhjendada.

Saavutused: Saavutusi kirjeldades ei tasu jääda liiga tagasihoidlikuks. CV kaudu sa müüd oma oskusi ja teadmisi tööturul ning saavutuste välja toomine annab sulle konkurentsieelise teiste kandidaatide ees. Samuti ei tasu enesekiitusega ka liiga hoogu minna (lehekülg ilukirjanduslikku teksti endast). Alati tasub midagi huvitavamaks teha sõnastuse abil, mida ei saa luiskamiseks nimetada. Ole asjakone!

CV-sse märgitakse ära ka eelmisest kohast lahkumise põhjus. Soovitatav on jääda üldiseks ning kindlasti ära asu seal ekstööandjat või -kolleege mustama.

Täiendkoolitus: Nimeta vaid need läbitud koolitused, mis toetavad kandideerimist. Näiteks kandideerides arvutigraafikuks ei ole oluline märkida baarmani koolitust. Kui koolitusi on liiga palju, siis koonda nad ühise nimetaja alla (nt, olen täiendanud end mitmetel klienditeenindusalastel koolitustel ning oman vastavaid tunnistusi/sertifikaate).

Oskused: Tavaliselt märgitakse siia keeleoskus, arvuti kasutamise ja autosõiduoskus ning nende oskuste tase. Oskuste tasemete määramisel on soovitatav aluseks võtta mõned konkreetsed mõõdikud. Näiteks filoloogid ei hindavad harva oma keeleoskust väga heaks, sest nad teavad, kui palju nad tegelikult ei tea.

Lisainfo: Kuuluvus ühendustesse ja organisatsioonidesse, hobid jms näitavad huve ja aktiivsust töövälisel ajal.

Lihtne meelespea!

1. Esmane valik kandideerijate hulgast tehakse CV alusel.
2. CV-d on hea lugeda, kui see on hästi struktureeritud, oma ülesehituses ja kujunduses lihtne ja konkreetne.
3. Ära kirjuta CV-sse üleliigset informatsiooni, mis pole seotud sinu kandideerimisega! Soovituslikult võiks CV mahtuda 1-2 leheküljele.
4. Ilusamalt võib öelda, kuid valetada ei tohi!
5. Kontrolli, et CV-s ei oleks fakti- ega kirjavigu!

Vaata CV näidist…
Vaata akadeemilise CV näidist…
Vaata Europassi CV näidist…